kiriklik
Kiriklik on omadussõna, mis tähendab kirikuga seotud, kirikule omast või kiriku poolt korraldatud. Näiteks kiriklik muusika, kiriklik talitus või kiriklik haridus.
Kiriklik on omadussõna, mis kirjeldab kõike, mis on seotud kirikuga kui usuühenduse või institutsiooniga. Sõna viitab kiriku traditsioonidele, tavadele, kommetetele või korraldustegevusele. Kiriklikuks nimetatakse näiteks ametlikke usutalitusi (laulatus, matus, ristimine), kirikus kasutatavat muusikat, kiriku omandis olevat vara või kiriku poolt antavat haridust. Kiriklik võib viidata ka kiriku kui organisatsiooni hierarhiale ja juhtimisele (näiteks kiriklik struktuur, kiriklikud ametid). Laiemal tähenduses võib kiriklik tähistada kristlikku või usulist üldisemalt, eriti kui räägitakse traditsioonidest või väärtustest, mis on ajaloolis-kultuuriliselt seotud kristliku kirikuga. Eesti keeles kasutatakse sõna nii luterliku, õigeusu, katoliku kui ka teiste kristlike konfessioonide kontekstis. Kiriklik eristub maailmlikust (ilmalikust), tähistades usulist või sakraalset sfääri erinevalt ilmalikust ühiskonnakorraldusest.
Etümoloogia
Tuletatud sõnast «kirik» liite -lik abil, mis moodustab omadussõna tähenduses «millegagi seotud, millelegi omane».
Kasutusnäited
Pulmad toimusid kirikliku tseremooniana vanas maakirikus.
Ta õppis keskajal kiriklikku laulu ja sai koorikunstnikuks.
Keskaegne Eesti oli jagatud kiriklikeks ja maisteks valdusaladeks.
Kiriklik kalender määrab pühade ja paastuaegade tähistamise.