kõhulahtisus
Kõhulahtisus on seedetrakti häire, mille puhul väljaheited on vedelalised ja tualetikäigud sagedased. See võib olla äge (lühiajaline) või krooniline (pikaajaline).
Kõhulahtisus ehk diarröa on seisund, kus väljaheited on tavapärasest veeljaloomad ja/või tualetikäigud on sagedasemad (tavaliselt kolm või enam korda ööpäevas). See tekib, kui seedetrakt ei suuda piisavalt vedelikku tagasi imada või kui soolestikus on põletik või infektsioon. Kõhulahtisust võivad põhjustada viirusinfektsioonid (nt noroviirus, rotaviirus), bakterid (nt salmonella, kampülobakter), toidumürgitus, stressi, teatud ravimid (eriti antibiootikumid), krooniline soolesündroom, laktoositalumatus või muud seedetrakti haigused. Äge kõhulahtisus kestab tavaliselt mõned päevad ja läheb iseenesest üle, kuid võib põhjustada dehüdratsiooni (vedelikupuudust), eriti lastel ja eakatel. Krooniline kõhulahtisus, mis kestab üle nelja nädala, võib viidata tõsisemale tervisehäirele ja vajab arsti konsultatsiooni. Ravi hõlmab vedeliku ja elektrolüütide asendamist, vajadusel probiootiume ja põhjusest sõltuvalt ka ravimeid. Kõhulahtisuse ennetamiseks on oluline käte hügieen, toidu nõuetekohane käitlemine ja reisides ettevaatus joogivee ning toidu suhtes.
Etümoloogia
Liitsõna: kõht + lahtine + -us. Kirjeldab seisundit, kus kõht on 'lahti' ehk väljaheited on vedelad ja kontrollimatumad.
Kasutusnäited
Pärast reisi eksootilistesse maadesse tekkis tal tugev kõhulahtisus.
Antibiootikumiravi võib kõrvalmõjuna põhjustada kõhulahtisust.
Kõhulahtisuse korral on oluline juua palju vedelikku, et vältida dehüdratsiooni.