kommuun
Kommuun on inimeste väiksem või suurem rühm, kes elab koos ühises majapidamises, jagades vara, ruume ja sageli ka ideoloogilisi veendumusi ning praktiseerides ühisotsuseid ja kollektiivset eluviisi.
Kommuun on eluvorm, kus inimeste rühm elab koos ühises majapidamises, jagades omavahel eluruume, vara, tööülesandeid ja sageli ka sissetulekuid. Kommuuni liikmed teevad enamasti ühiseid otsuseid, toimetavad koos majapidamistöid ning järgivad ühiseid põhimõtteid või maailmavaadet. Kommuunid võivad põhineda poliitilistel, religioossetel, ökoloogilistel või lihtsalt praktilise kooselu väärtustel. Kommuuniliikumised olid eriti populaarsed 1960.–1970. aastatel lääne hipiliikumise kontekstis, kui noored inimesed loobusid traditsioonilisest tuumikperekonna mudelist ja asutasid alternatiivse eluviisiga ühiskogukondades. Tänapäeval eksisteerivad kommuunid mitmes vormis üle maailma, sealhulgas ökokülade, usuühenduste ja linnakommuunidena. Ajalooliselt on kommuuni mõistet kasutatud ka haldusüksuse kohta, näiteks Pariisi kommuun 1871. aastal oli lühiajaline revolutsiooniline valitsus Prantsusmaal. Eestis on mõistet kasutatud nii nõukogude-aegsete kollektiivmajapidamiste kui ka tänapäevaste alternatiivsete elukoosluste kirjeldamiseks.
Etümoloogia
Prantsuse keelest commune (ühine, kogukond), mis omakorda tuleb ladina sõnast communis (ühine, jagatud)
Kasutusnäited
1970. aastatel asutasid paljud noored kommuune, kus jagasid kõike alates toidust kuni sissetulekuteni.
Ökoküla toimib kommuuni põhimõttel, kus elanikud teevad ühiseid otsuseid ja hoolivad keskkonnast.
Ta kolis suurlinnast maapiirkonda elama väikesesse kommuuni, kus kõik liikmed tegelevad mahetootmisega.