konn

Konn on kahepaiksete klassi kuuluv loom, kes elab nii vees kui ka maal. Konnadel on sabata keha, suured silmad, lai suu ja võimsad tagajalad, millega nad hüppavad või ujuvad. Nahk on niiske ja pooridega kaetud. Eestis elab kaheksa konnaliiki, kõige tavalisemad on roheline konnakonn, väike konnakonn, harilik kärnkonn ja mudakonn. Konnad toituvad putukatest, ussidest ja muudest väikestest selgrootutest. Nad on olulised ökosüsteemi liikmed nii saagiks kui kiskjatena. Konnad läbivad metamorfoosi: munast koorub kulles, kellel on saba ja lõpused, hiljem kasvavad jalad ning täiskasvanuks saades kaob saba. Kevadeti kogunevad konnad kudemisveekogudesse, kus isased laulavad kutsungiks. Eestis on kõik konnaliigid looduskaitse all. Kõnekeeles kutsutakse konna vahel ekslikult ka kärnkonna, kuigi kärnkonn on eraldi rühm nahkhüpikesi, kes erinevad konnadest lühikeste jalgade ja tortsaka kuju poolest. Väljendit «konn» kasutatakse mõnikord ka halvustavalt inimese kohta, näiteks väljend «vana konn» tähendab kellelegi pahameele või tülika inimese kohta.