konvektsioon
Konvektsioon on soojusülekande viis, kus soojus liigub vedeliku või gaasi masside liikumise teel. Soojem ja kergem aine tõuseb üles, jahedam ja raskem vajub alla, moodustades ringlusvooluse.
Konvektsioon on soojusülekande viis, kus soojusenergia liigub aine (vedeliku või gaasi) masside liikumise ja segunemise teel. See erineb soojusjuhtivusest, kus soojus liigub läbi aine ilma aine masside liikumiseta, ning soojuskiirgusest, kus soojus kandub elektromagnetlainetena. Konvektsiooni põhiprintsiip seisneb selles, et soojem aine on kergem ja tõuseb üles, samal ajal kui jahedam ja tihedam aine vajub alla. See loob ringlusvooluse ehk konvektsioonivooluse. Näiteks kui potti kuumutatakse, tõuseb kuumenenud vesi potti põhjast üles, jahtunud vesi aga vajub alla. Konvektsioon võib olla loomulik ehk vaba konvektsioon, mis tekib temperatuurierinevuse tõttu (näiteks radiaatorite soojendamine), või sunnitud konvektsioon, kus vedeliku või gaasi liikumist soodustab väline jõud (näiteks ventilaator või pump). Atmosfääris on konvektsioon oluline ilmastikunähtus, mis põhjustab tuule ja pilvede moodustumist. Maapõues tekitavad konvektsioonivoolud mantlis mandriliikude liikumist. Igapäevaelus kasutab konvektsiooni ära kütmine, jahutamine ja toiduvalmistamine.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast «convectio», mis tuleneb tegusõnast «convehere» (kokku vedama, kaasa kandma).
Kasutusnäited
Radiaator soojendab tuba konvektsiooni teel: soe õhk tõuseb üles ja jahe vajub alla.
Päikese käes kuumeneb maapind ja tekib konvektsioon, mis võib viia pilvedeni ja vihmani.
Konvektsiooni põhimõtet kasutatakse ahju kiiremaks ja ühtlasemaks küpsetamiseks.