koolipoiss
Koolipoiss on poisslaps, kes käib koolis ja õpib seal. Sõna viitab tavaliselt põhikooli- või gümnaasiumiealise poisi õpilasstaatusele.
Koolipoiss on poisslaps, kes käib koolis ja omandab seal haridust. Sõna rõhutab nii lapse sugu (poiss) kui ka tema peamist tegevust ja sotsiaalset rolli (kooliskäimine). Koolipoiss võib olla mis tahes vanuses algklassidest kuni gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid sõna kasutamine viiakse sageli seostub just noorema või keskea koolipoisiga. Koolipoiste igapäevaelu hõlmab tundides osalemist, kodutööde tegemist, klassi- ja koolikaaslastega suhtlemist ning erinevates koolitegevustes osalemist. Eesti kultuuris on koolipoisi kuvand seotud nii õpipingutuste, sõprussuhete kui ka mängu ja kasvamise teemadega. Sõna võib kanduda ka üle kandmõttes tähistama kogenematust või noortpõlvelist käitumist, näiteks väljendis «koolipoislik viga» (algaja, kogenematu viga).
Etümoloogia
Liitsõna: kool + poiss. Moodustatud eesti keeles kooli ja poisi sõnade ühendamisel.
Kasutusnäited
Koolipoiss unustas kodutöövihiku koju ja pidi tunni ajal klassikaasalt laenutama.
Vanemad koolipoisid mängisid vahetunnis jalgpalli koolimaja taga.
See oli puhas koolipoislik viga, mille kogenum arhitekt poleks kunagi teinud.