kõrvalsaadus
Kõrvalsaadus on toode või aine, mis tekib mõne peamise tootmisprotsessi kõrvalsanal ja millel on iseseisev väärtus või kasutus. Kõrvalsaadused erinevad jäätmetest selle poolest, et neid saab edasi kasutada või müüa.
Kõrvalsaadus on toode, materjal või aine, mis tekib tootmis- või töötlemisprotsessi käigus peamise toote kõrval. Kuigi kõrvalsaadus ei ole tootmise esmane eesmärk, on sellel siiski majanduslik väärtus ja seda saab edasi kasutada kas samal või muul otstarbel. Kõrvalsaadused erinevad jäätmetest selle poolest, et neil on selge kasutusotstarve ja neid ei peeta mittevajalikuks heitmiseks mõeldud materjaliks. Näiteks puidutööstuses tekivad saepuru ja tasapind kõrvalsaadusena, mida kasutatakse puitplaatide valmistamiseks või kütteainena. Samuti on piimatööstuses peamise toote (näiteks juustu) valmistamisel tekkinud vadak väärtuslik kõrvalsaadus, mida kasutatakse toiduainetetööstuses. Tööstuses ja põllumajanduses peetakse kõrvalsaaduste efektiivset kasutamist ressursitõhususe ja ringmajanduse oluliseks osaks. Õiguslikult reguleerib kõrvalsaaduste ja jäätmete eristamist keskkonnaseadusandlus, kus määratletakse kriteeriumid, millal materjal loetakse kõrvalsaaduseks mitte jäätmeks. Igapäevakeeles kasutatakse sõna ka üldisemas tähenduses, viidates millelegi, mis tekib mingi tegevuse kõrvalproduktina, näiteks «Uued sõprused olid ürituse meeldivaks kõrvalsaaduseks».
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «kõrval» ja «saadus» (midagi, mis saadakse, tuleneb). Viitab millegi kõrvalt, lisaks saamisele või tekkimisele.
Kasutusnäited
Puidutööstuses kasutatakse kõrvalsaadusena tekkivat saepuru briketitootmises.
Piimast juustu tootmisel tekib kõrvalsaadusena vadak, mida kasutatakse sporditoitumises.
Bioetanooli tootmisel tekkiv kõrvalsaadus sobib loomasöödaks.
Rafineerimise kõrvalsaadustena tekivad erinevad keemilised ühendid, millel on iseseisev turuväärtus.