kulg
Kulg on nimetus mitmele väiksele lõolinnule, keda iseloomustab sale keha, peenike nokk ja sageli püstine saba. Eestis pesitseb kuus liiki kulge, tuntumad neist on niidukülg, puukulg ja viirekülg.
Kulg on üldnimetus väikestele lõolindudele, kes kuuluvad perekonda Anthus. Kulge iseloomustab sale keha, õhuke nokk ja pikad jalad. Enamik liike hoiab saba püstises asendis ja liigub hüpeldes või kõndides. Nende sulestik on tavaliselt tagasihoidlikult pruunikas-hallikas triibulise mustriga, mis aitab neil maastikuga sulanduda. Kulgede laul on sageli lennulennult esitatav, kus lind tõuseb kõrgele ja laskudes laulab. Eestis pesitseb kuus kulgeliiki: niidukülg (arvukam liik), puukulg, viirekülg, merekulg, lõokulg ja rohekulg. Kulgede eelistatud elupaikadeks on avatud maastikud nagu niidud, põllud, rabad ja rannavöönd. Nad toituvad peamiselt putukate ja teiste väikeste selgrootute ning taimede seemnete arvelt. Osa kulgeliike on Eestis läbirändajad, kes pesitsevad põhjapoolsemates piirkondades ja rändavad talveks lõunasse. Kulge nimetus pärineb ilmselt nende eripärast, hüüdlause-laadsest häälitsusest.
Etümoloogia
Eesti keeles kasutusel olnud alates varasematest aegadest, tõenäoliselt onomatopoeetiline ehk pärineb linnu häälitsusest
Kasutusnäited
Rannaniidu kohal lendas kulg ülespoole, andes oma lendlaulu.
Kevadisel niidusoolikul tabas pilk üht kulge, kes kiigutas käies pidevalt püstist saba.
Ornitoloog tundis kulge ära iseloomuliku triibulise rinnaku järgi.