kulminatsioon

nimisõna neutraalne kunst

Kulminatsioon on tegevuse, sündmuste või pinge kõrgpunkt, haripunkt või tipphetk. Kirjanduses ja draamas on see loo pingelisim ja otsustavaim hetk, kus konflikt jõuab haripunkti.

1. Kirjanduses, draamas ja filmis on kulminatsioon teose kõige pingelisem ja otsustavam hetk, kus konflikt jõuab haripunkti ja muutub pöördepunktiks sündmuste edasises arengus. See on lugu üles ehitava pinge tipphetk, millele järgneb lahendus ehk denuasjoon. Näiteks romaanis või näidendis on kulminatsioon sageli dramaatiline stseen, kus peategelane seisab silmitsi suurima takistuse või dilemmaga. 2. Laiemalt tähistab kulminatsioon mis tahes protsessi, sündmustiku või arengu kõrgpunkti ja haripunkti. Seda kasutatakse nii igapäevakeeles kui ka erinevates erialades, et märkida hetke, mil miski saavutab oma maksimaalse intensiivsuse või tähtsuse. Näiteks võib rääkida poliitilise kriisi kulminatsioonist või sportlase karjääri kulminatsioonist. 3. Astronoomias tähistab kulminatsioon taevakeha kõrgeimat asukohta taevasfääril, kui see ületab vaatleja meridiaani.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast 'culminatio' (haripunkt), mis tuleneb sõnast 'culmen' (tipp, harja).

Kasutusnäited

Romaani kulminatsioon saabus viiendas peatükis, kui peategelane pidi valima perekonnaõnne ja karjääri vahel.
Olümpiavõit kujutas tema sportlaskarjääri kulminatsiooni.
Draama kulminatsioonis paljastus mõrvari isik ja kõik seni varjul olnud saladused tulid avalikuks.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt