kuritarvitus
Kuritarvitus on õigustermin, mis tähendab ametiisiku poolt oma ametiseisundi või ametivolituste väärkasutamist isikliku kasu või kellegi teise kahjustamise eesmärgil.
Kuritarvitus on Eesti õiguses karistatav tegu, mille puhul ametiisik kasutab oma ametiseisundit või ametivolitusi õigusvastaselt, tavaliselt selleks, et saada ebaseaduslikku tulu või põhjustada kellelegi kahju. Tegemist on ametialase kuriteoga, mida reguleerib karistusseadustik. Kuritarvituse eristab tavalisest veast või eksitusest asjaolu, et tegu on tahtlik ja ametiisik teab, et ta rikub oma ametikohustusi. Näiteks võib kuritarvituseks pidada olukorda, kus politseiametnik kasutab oma seisundit kellelegi põhjendamatute kahtlustuste esitamiseks või kohaliku omavalitsuse ametnik annab hanke läbiviimata oma sõbrale. Kuritarvituse mõiste laiemas tähenduses viitab igasugusele seadusliku õiguse, positsiooni või võimaluse väärkasutamisele, kuid juriidilises mõttes on see täpselt määratletud ametiisikute tegevusega seotud kuriteokoosseis.
Etümoloogia
Liitsõna: kuri (halb, paha) + tarvitus (kasutamine). Tähendab seega halba või ebaseaduslikku kasutamist.
Kasutusnäited
Linnapea mõisteti süüdi kuritarvituses, sest ta andis ehitusloa oma sugulase firmale ilma nõuetekohase menetluseta.
Ametiisiku kuritarvitus võib kaasa tuua nii distsiplinaar- kui ka kriminaalkaristuse.
Kohtus tuli välja, et ametnik oli aastaid pannud toime kuritarvitusi, andes riigihankeid eelisjärjekorras teatud ettevõtetele.