laast
Laast on puidutöötlemisel saag, höövli või puuriga puust eemaldatav peenike kiud või ribal. Samuti kasutatakse sõna põllumajanduslikes tähenduses loomade allapanu kohta ja murdes lasteks kutsumise kohta.
1. Puidutöötlemisel tekib laast, kui puitu saetakse, hööveldatakse, puutitakse või freesitakse. Laast on peenike, sageli kruttunud või spiraaljas puidukiud, mis eemaldatakse töödeldavast pinnast. Laastud kuuluvad puidutöötlemise kõrvalsaaduste hulka ja neid kasutatakse edasi näiteks kütteks, kompostimiseks või loomade allapanuks. 2. Loomakasvatuses kasutatakse laaste (eriti höövellaaste) allapanumaterjalina loomade laudas või puuris. Laastpuidust saadud laastud imavad hästi niiskust ja tagavad loomadele pehme aluse. Puidulaastud on populaarne allapanu hobuste ja väikeloomade pidamisel. 3. Murdekeeles ja vanemas keelekasutuses võib «laast» tähendada ka last. Sellest tulenevad väljendid nagu «laasteta» (lasteta), «laastetult» (lasteta olekus) või «laastetu pere» (lastetu perekond). See tähendus on tänapäeval haruldane ja peamiselt kirjanduslik. 4. Tehniline täpsustus: laastuliigid jagunevad töötlusmeetodi järgi: saagimislaast on jämedam ja ebaühtlasem, höövellaast peenike ja ühtlane, puurilaast aga spiraaljas.
Etümoloogia
Eesti keele algupärane sõna, tüvi *laas-. Seotud laasu ja laastama verbiga. Lapse tähenduses võib olla seotud verbi «lasima» (last saama, sünnitama) tuletisega.
Kasutusnäited
Töökoja põrand oli täis laaste pärast täna tehtud puidutöid.
Hobusekasti põhjale laotasime paks kiht kuivi laaste.
Höövellaasud kruttusid ilusate spiraalidena ja laast oli pehme ja õhuke.