lill
Lill on taime õisiku osa, mis koosneb õielehtedest, tolmukatetest ja emakatest ning mille ülesanne on võimaldada viljumist ja seemneteket. Laiemas tähenduses kasutatakse sõna «lill» ka kogu õitsva taime või dekoratiivse aiataime kohta.
1. Botaanilises tähenduses on lill taime paljunemisorgani osa ehk õisik või selle osa, mis sisaldab tolmukaid (isassuguõied) ja emakaid (emasuguõied) ning mida ümbritsevad sageli värvilised õielehed (kroonlehed) ja rohekad kaitseõielehed (tupplehed). Lillede põhiülesanne on võimaldada tolmlemist ja seemnete teket, kusjuures värvilised õielehed ja lõhn meelitavad ligi tolmeldajaid nagu putukaid ja linde. 2. Laiemas ja igapäevasemas tähenduses tähistab «lill» ka kogu õitsevat taime või dekoratiivset aiataime, mida kasvatatakse ilukraami pärast. Näiteks roosid, tulbid, nartsissid ja võililled on tuntud lilled. Lilli kasutatakse ka kingitusteks, kujunduseks ja sümbolina erinevatele tunnetele – roosid tähistavad armastust, valged lilled puhtust ja kadunute mälestust. 3. Eesti kultuuris ja rahvaluules omavad lilled erilist tähtsust. Lilled on olulised jaanipäeva tähistamisel (pärgide punumine) ning neid seostakse kevade saabumise ja looduse ärkamisega. Lillede kasvatamine aianduses ja lillede kasutamine siseruumide kujundamisel on laialt levinud. 4. Sõna «lill» esineb ka väljendites ja ühendites: «lilleline» (õitega kaetud), «lillepood» (poekesit, kus müüakse lilli), «lillekimp» (kokku seotud lilled), «lillevesi» (lõhnavesi) jne.
Etümoloogia
Sõna «lill» on pärit läänemeresoome algkeelest, sugulussõnad esinevad soome keeles (lilja), karjala ja vepsa keeles. Sõna on muinasgermaani laen (võrdle rootsi lilja, saksa Lilie).
Kasutusnäited
Kevadel õitsevad aias esimesed lilled – lumikellukesed ja krookused.
Ta ostis emadepäevaks kauneid punaseid lilli.
Mesilased kannavad tolmu ühelt lillelt teisele ja aitavad nii kaasa tolmlemisele.
Perenaine pani värskelt lõigatud lilled vaasi.
Suvel on põllul täis lilli ja liblikaid.