massipsühhoos
Massipsühhoos on nähtus, kus suur hulk inimesi jagab samaaegselt psühhootilisi sümptomeid nagu luulud, hallutsinatsioonid või irratsionaalsed uskumused, mis levivad nakkuslikult sotsiaalsete suhete kaudu.
Massipsühhoos on psühhiaatriline ja sotsioloogiline nähtus, mille puhul suur hulk inimesi kogeb samaaegselt psühhootilisi sümptomeid või irratsionaalseid uskumusi, mis levivad grupi liikmete vahel justkui nakkusena. Tegemist on kollektiivse psühholoogilise seisundiga, kus reaalsustaju moondumine või luulud jõuavad paljude inimesteni sotsiaalse mõjutuse ja emotsionaalse nakkuse teel. Massipsühhoosi võivad esile kutsuda äärmuslikud stressisituatsioonid, sotsiaalse surve, autoriteetse juhi mõju või pikaajaline ebakindlus ja hirm ühiskonnas. Ajaloolised näited hõlmavad keskaegseid «nõidade jahte», tantsupideemiat 16. sajandil ning mitmesuguseid apokalüptilisi massipaanikat. Tänapäeval uuritakse massipsühhoosi seoses valeinfo leviku, vandenõuteooriatega ja sotsiaalmeedia mõjuga, kus irratsionaalsed uskumused võivad kiiresti levida ja võimenduda. Psühholoogias eristatakse massipsühhoosi massihüsteeriast, kuigi need mõisted kattuvad osaliselt. Massipsühhoos eeldab tõsisemat reaalsustaju kaotust, samas kui massihüsteeria võib hõlmata pigem äärmuslikke emotsionaalseid reaktsioone ilma varsinatelt psühhootiliste sümptomiteta.
Kasutusnäited
Ajaloolased on kirjeldanud keskaegseid nõiajahte kui massipsühhoosi näidet, kus terved kogukonnad uskusid irratsionaalsetesse süüdistustesse.
Sotsiaalmeedia võib soodustada massipsühhoosi teket, kui valeinfo ja vandenõuteooriad kiiresti levivad.
Psühhiaatrid uurivad, kuidas kriisiolukordades võib tekkida massipsühhoos, kus inimesed kaotavad kollektiivselt reaalsustaju.