militaarne

omadussõna ametlik poliitika

Militaarne tähendab sõjandusega seotud, sõjaväelisele elule või sõjalisele tegevusele omast. Omadussõna, mis kirjeldab asju, nähtusi või tegevusi, mis on seotud relvajõudude, sõjalise organisatsiooni või sõjalise iseloomuga.

Militaarne on omadussõna, mis tähistab kõike, mis on seotud sõjaväe, relvajõudude või sõjalise tegevusega. Seda kasutatakse kirjeldamaks nii füüsilisi objekte (militaarne baas, militaarne tehnika) kui ka abstraktsemaid mõisteid (militaarne doktriin, militaarne strateegia).

Sõna esineb sageli poliitikas, ajaloos ja rahvusvahelistes suhetes, kui käsitletakse riikide kaitsepoliitika, julgeoleku või relvastuse teemasid. Militaarne võib viidata ka käitumisviisile või organisatsioonilisele kultuurile, mis meenutab sõjaväelist korda – range distsipliin, hierarhiline struktuur ja täpsus.

Eesti keeles kasutatakse militaarne sünonüümina sõnadele sõjaline või sõjaväeline, kuigi militaarne kõlab veidi formaalsemalt ja esineb sagedamini akadeemilises või ametlikus keelekasutuses. Sõna on laenatud lääneeuroopa keeltest ja on levinud paljudes keeltes sarnases tähenduses.

Militaarse tegevuse alla kuuluvad sõjalised operatsioonid, sõjaline väljaõpe, relvajõudude ülalpidamine ja sõjaline kaitse. Laiemal tähenduses võib militaarne viidata ka riigi julgeolekupoliitikale või geopoliitilistele strateegilistele huvidele.

Etümoloogia

Laenatud prantsuse keelest (militaire) või ladina keelest (militaris 'sõjaväega seotud', tuleneb sõnast miles 'sõdur').

Kasutusnäited

Riik suurendas oma militaarset eelarvet vastusena julgeolekuohtudele.
Piirkonnas toimus militaarne õppus, milles osales tuhandeid sõdureid.
Ajaloolane uuris 20. sajandi militaarseid konflikte ja nende mõju tsiviilelanikkonnale.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt