monohüdraat
Monohüdraat on keemiline ühend, mille kristallvõres on iga valemiühiku kohta üks veemolekul. Tuntumaid monohüdraate on kreatiini monohüdraat ja tsitraadi monohüdraat.
Monohüdraat on kristallhüdraat, mille kristallvõre sisaldab ühe veemolekuli iga valemiühiku kohta. Sellist vett nimetatakse kristallveeks ja see on keemiliselt seotud ühendi struktuuriga. Valemis tähistatakse monohüdraati enamasti kujul ·H₂O või ·1H₂O. Monohüdraate leidub nii looduses kui ka toodetakse tööstuslikult. Tuntuimaid näiteid on kreatiini monohüdraat (spordilisandina kasutatav ühend), tsitraadi monohüdraat ja glükoosimonohüdraat. Kuumutamisel võivad monohüdraadid kristallvee kaotada ja muutuda vesivabaks (anhüdroolseks) vormiks. Monohüdraadid erinevad dihüdraatidest (kaks veeموleكuli), trihüdraatidest (kolm veemoleكuli) ja teistest hüdraatidest, mis sisaldavad erinevat arvu veemolekule kristallvõres.
Etümoloogia
Ladina keelest: mono- 'üks' + kreeka hydor 'vesi'
Kasutusnäited
Kreatiini monohüdraat on üks uurituimaid ja tõhusamaid spordilisandeid lihasjõu suurendamiseks.
Laboris kuumutati kupersulfaadi pentahüdraati, kuni see muutus anhüdroolseks vormiks, kuid protsessi vahepeal tekkis ka monohüdraat.
Tsitraadi monohüdraat on happe sool, mida kasutatakse toiduainete hapestajana ja konservandina.