nelipüha
Nelipüha ehk nelipühad on kristlik püha, mida tähistatakse 50 päeva pärast ülestõusmispüha, meenutades Püha Vaimu laskumist Jeesuse jüngrite peale.
Nelipüha on üks kristliku kiriku peamisi pühi, mida tähistatakse seitsmendal pühapäeval ehk 50 päeva pärast ülestõusmispüha. Pühaga meenutatakse Uue Testamendi sündmust, mil Püha Vaim laskus Jeesuse apostlite ja jüngrite peale, andes neile jõudu ja oskuse kuulutada evangeeliumi kõikides keeltes. Seda peetakse kristliku kiriku sünnipäevaks. Nimetus «nelipüha» pärineb kreekakeelsest sõnast pentekoste, mis tähendab «viiekümnes (päev)». Eesti keeles kasutatakse nii ainsuslikku vormi «nelipüha» kui ka mitmust «nelipühad». Nelipüha on Eestis riiklik püha ja puhkepäev. Nelipühaga lõpeb kirikukalendris lihavõttejärgne aeg ning algab nelipühajärgne aeg, mis kestab adventuni. Rahvakalendris on nelipüha seotud suvise poolaasta algusega ning on olnud tähtis aeg looduses toimuvate muutuste täheldamiseks. Paljudes riikides, sealhulgas Eestis, on nelipühapäev ja nelipüha teine püha (esmaspäev) riiklikud pühad ja vabad päevad.
Etümoloogia
Kreeka keelest pentekoste 'viiekümnes (päev)', kuna pühitsetakse 50 päeva pärast ülestõusmispüha. Eesti keeles kujunenud germaani keelte eeskujul (vrd saksa Pfingsten, rootsi pingst).
Kasutusnäited
Nelipüha on sel aastal mais.
Paljud perekonnad sõidavad nelipühadel maale puhkama.
Kirikus tähistati nelipüha pidulikult.