ööbimine
Ööbimine on öösel kusagil viibimine ja magamine, ööks kohale jäämine. Ööbimiskoht võib olla hotell, hostel, külalistuba, telk või muu ajutine peatuspaik.
Ööbimine on tegevus, kus inimene veedab öö väljaspool oma kodu, puhates ja magades ajutisel elamiskohal. Ööbimine hõlmab nii magamist kui ka öist viibimist antud kohas, olenemata sellest, kas tegelikult magada õnnestub või mitte. Ööbimiskohtadeks võivad olla hotellid, motellid, hostelid, külalistemajad, õpilaskodud, puhkemajad, pansionaadid, telgid looduses või tuttavate ja sugulaste juures. Ööbimisteenust pakuvad majutusasutused nõuavad tavaliselt ööbimistasu, mis arvutatakse ööde ja isikute arvu järgi. Turismi- ja reisisektoris on ööbimine oluline mõõdik – ööbimiste arvu kasutatakse sihtkoha populaarsuse ja majanduslike näitajate hindamiseks. Eestis peavad majutusasutused registreerima ööbijate andmed Politsei- ja Piirivalveametis turvalisuse ja statistika eesmärgil. Ööbimisõigus looduses (jalgsi või jalgrattaga liikudes telkimiseks) on Eestis tagatud igaüheõigusega, välja arvatud kaitsealadel ja eramaadel, kus kehtivad piirangud.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «öö» ja tegusõnast «olema» (viibima, mingi koha peal olema). Liide -mine moodustab tegusõnast nimisõna, mis tähistab tegevust või seisundit.
Kasutusnäited
Broneerisime hotelli kaks ööbimist nädalavahetuseks.
Matkajatel on Eestis õigus ööbimiseks telki püstitada metsa serva.
Ööbimine hostels läks palju odavamaks kui hotellituba.