õppiv

omadussõna neutraalne haridus

Õppiv on omadussõna, mis kirjeldab kedagi või midagi, kes õpib, omandab uusi teadmisi või oskusi. Kasutatakse sageli liitsõnades nagu õpilane (õppiv isik) või õppiv organisatsioon.

Õppiv on tegusõna «õppima» kesksõna olevikuvorm, mis kirjeldab jooksvat õppimisprotsessi. Seda kasutatakse sageli iseseisva omadussõnana, näiteks «õppiv inimene» või «õppiv süsteem», väljendamaks, et keegi või miski on aktiivselt teadmisi omandamas või arenemas. Mõiste on eriti oluline tänapäevases kontekstis, kus rõhutatakse pidevat arenemist ja kohanemist muutuva keskkonnaga. Tehisintellekti valdkonnas räägitakse masinõppest ehk «õppivatest süsteemidest», mis suudavad oma käitumist andmete põhjal parandada. Organisatsioonikultuuris kasutatakse mõistet «õppiv organisatsioon», mis kirjeldab ettevõtet või asutust, kus töötajad pidevalt arenevad ja jagavad teadmisi. Hariduses on «õppiv kogukond» oluline kontseptsioon, kus kõik osapooled - õpetajad, õpilased ja lapsevanemad - õpivad üksteiselt.

Etümoloogia

Tuleneb eesti keele põhisõnast «õppima», mis on soome-ugri päritolu sõna. Kesksõna olevikuvorm moodustatud liitega -v.

Kasutusnäited

Tehisintellekt põhineb õppivatel algoritmidel, mis muutuvad aja jooksul täpsemaks.
Meie ettevõte soovib olla õppiv organisatsioon, kus kõik töötajad arenevad pidevalt.
Õppiv laps vajab kannatlikkust ja toetust.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt