õukond
Õukond on valitseja või kõrge aadliku ümber koondunud inimeste ring, kes kuuluvad tema majapidamisse ja osalevad õukonnaelus. Ajaloolises kontekstis kuninga, keisri või vürsti residents koos teenijate, nõuandjate ja kaaskondsete ning sellega seotud protokoll ja elukorraldus.
Õukond on valitseja (kuninga, keisri, vürsti) või kõrge aadliku ümber koondunud inimeste ring, kes moodustavad tema majapidamise ja osalevad õukonnaelus. Õukonda kuuluvad nii valitseja perekond, kõrged ametnikud, nõuandjad, teenijad kui ka õukondlikud, kes paiknevad hierarhilises süsteemis. Õukond on olnud võimu ja prestiiži keskus, kus toimub riiklik esindamine, diplomaatia ja kultuurielu. Õukonnad olid eriti olulised monarhiate ajastul Euroopas, kus nad määrasid ühiskondlikke norme, moodi ja kombeid. Õukonnaelu oli rangelt reglementeeritud, täis tseremooniaalsust ja protokolli. Eesti ajaloos puutusid Eesti alad kokku erinevate õukondadega, nagu Rootsi kuninga, Vene tsaari või Saksa keisri õukond, kus mõned Balti aadlikud osalesid. Tänapäeval on õukonnad säilinud konstitutsioonilistes monarhiates, nagu Suurbritannia, Rootsi, Taani või Jaapan, kus nad täidavad peamiselt esinduslikke ülesandeid. Eesti keeles kasutatakse sõna ka üldisemalt valitseja või võimuka inimese lähimate kaaskondsete kohta, näiteks võib öelda, et ettevõtte juhi ümber on koondunud omamoodi õukond. Slängis võib õukonna tähendus laienduda ka lihtsalt kellegi lähimate sõprade või järgijate ringkonnale.
Etümoloogia
Eesti keeles liitsõna õu (hoov, õue) + kond (rahvahulk, kogum); tähistab valitseja hoovi juurde kuuluvat inimeste ringi
Kasutusnäited
Versailles' õukond oli Euroopa kõige uhkema ja mõjukam 17. sajandil.
Keisri õukonnas kehtisid ranged etiketinormid ja hierarhia.
Briti kuninglik õukond täidab tänapäeval peamiselt esinduslikke ülesandeid.