pädevus
Pädevus on teadmiste, oskuste ja võimete kogum, mis võimaldab inimesel mingit tegevust edukalt teostada või mingis valdkonnas tegutseda. Samuti ametkonna või organisatsiooni õiguslik või seaduslik volitus midagi teha.
Pädevus on mõiste, millel on kaks peamist tähendust. 1. Inimese omadusena tähistab pädevus teadmiste, oskuste, hoiakute ja kogemuste kogumit, mis võimaldab mingis valdkonnas või olukorras edukalt ja enesekindlalt tegutseda. Näiteks võib rääkida keeleoskusest, digioskustest või juhtimispädevusest. Hariduses ja töömaailmas rõhutatakse sageli erinevatele pädevustele ehituvat lähenemist, kus oluline pole mitte ainult teoreetiline teadmine, vaid ka selle rakendamine praktikas. Euroopa Liidu võtmepädevusteks loetakse näiteks suhtlemispädevus võõrkeeltes, matemaatikapädevus, digitaalpädevus ja õppimisoskus. 2. Õiguslikus ja halduskeeles tähendab pädevus asutuse, organisatsiooni või ametkonna seaduslikku õigust ja volitust teatud küsimusi otsustada või teatud valdkonnas tegutseda. Näiteks on kohtul pädevus lahendada teatavat liiki vaidlusi, kohalikul omavalitsusel pädevus korraldada piirkondlikku haridust ja riigiasutustel erinevad pädevused oma valdkondades. Pädevuse puudumisel ei või asutus teatud otsuseid teha. Pädevust kasutatakse ka tööalaste nõuete kirjeldamiseks: ametikoht eeldab kindlaid pädevusi, mida hindamise ja arendamise käigus saab täpsustada. Pädevusmudel on tööandja poolt koostatud kirjeldus, millised teadmised, oskused ja hoiakud on mingil ametikohal vajalikud.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast competentia (sobivus, võimekus), mis omakorda tuleneb tegusõnast competere (sobima, vastama).
Kasutusnäited
Tänapäeva tööturul on pädevus digitaalsete tööriistade kasutamisel hädavajalik.
Kohus otsustas, et see asi ei kuulu tema pädevusse ja suunas selle halduskohtule.
Õpetajate pädevuste arendamine on haridussüsteemi üks olulisemaid väljakutseid.