palvetama
Palvetama tähendab jumalale või kõrgemale jõule pöördumist palve, tänu või austusavaldusega, tavaliselt usulisel eesmärgil.
Palvetama on tegusõna, mis tähistab religioosset tegevust, kus inimene pöördub jumalale, jumalatele või mõne muu kõrgema vaimse jõu poole sõnade, mõtete või žestidega. Palve võib sisaldada abi või õnnistuse palumist, tänuavaldust, patukahetsust või ülistamist. Palvetamine on oluline praktika paljudes religioonides, sealhulgas kristluses, islamis, judaismis, budismis ja hinduismis. Palvetada võib individuaalselt või ühiselt, valjusti või vaikselt, etteantud teksti või vabas vormis. Kristlikus traditsioonis on tuntud palveid nagu Meie Isa, islamis on palvetamine (salat) üks viiest ususambast. Eesti kultuuris on palvetamine seotud nii kirikukülastuste kui ka isikliku vagadusega. Sõna võib mõnikord esineda ka ülekandelises tähenduses, näiteks väljendis «kedagi palvetama panema», mis tähendab kellelegi kannatusi valmistama või keerulist olukorda tekitama.
Etümoloogia
Tuletatud sõnast «palve», mis on seotud tegusõnaga «paluma». Läänemeresoome keeltes on sarnased vormid (soome «palvoa», «palvella»).
Kasutusnäited
Vanaema käis igal pühapäeval kirikus palvetamas.
Muslimid palvetavad päevas viis korda.
Ta palvetas haiglasängis lamava lähedase tervise eest.
Raske eksam pani õpilased tõesti palvetama.