parkima

tegusõna neutraalne igapäev

Parkima on sõiduki seisma jätmine ettenähtud või sobivasse kohta pikemaks ajaks, tavaliselt siis, kui juht ja reisijad sõidukist lahkuvad.

Parkima tähendab sõiduki (auto, mootorratta, jalgratta vms) paigutamist ettenähtud või sobivasse kohta nii, et seda saab seal jätta pikemaks ajaks juhi ja reisijate puudumisel. Parkimine erineb peatumisest selle poolest, et parkimine on pikem seisak, mille ajal juht võib sõidukist lahkuda. Parkida saab erisugustes kohtades: parklas, parkimismajas, tänaval parklalahtrisse, elamute juures parkimiskohtadel jne. Linnas ja asustatud kohtades on parkimine reguleeritud liikluseeskirjadega ning sageli ka tasuline parkimise eest tuleb tasuda parkimiskellaga, parkimisautomaadis või mobiilirakenduse kaudu. Ebaseaduslik parkimine võib kaasa tuua trahvi või sõiduki ümberpaigutamise. Parkimiskohtade puudus on paljude linnade krooniline probleem, mis on viinud parkimismajadade ja maa-aluste parklate rajamiseni. Kaasaegses linnakultuuris räägitakse ka parkimispoliitikast, mis püüab tasakaalustada autokasutajate vajadusi ja linnaruumi kvaliteeti.

Etümoloogia

Laenatud saksa keelest (parken), mis omakorda pärineb prantsuse keelest (parquer). Seotud sõnaga park.

Kasutusnäited

Kus ma saan siin parkida, kõik kohad on täis?
Tallinnas kesklinna parkima on üsna kallis.
Parkisime auto parkimismajja ja läksime jalgsi edasi.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt