partisan

Partisan on relvastatud võitleja, kes tegeleb organiseeritud relvastatud vastupanuga võõrvõimu, okupatsiooni või vallutaja vastu. Partisanid tegutsevad tavaliselt väikeste rühmadena vaenlase tagalas või okupeeritud territooriumil, kasutades sissitegevuse ja geriljasõja taktikaid – ootamatuid rünnakuid, sabotaaže, luure kogumist ja kiireid taandumisi. Partisanid erinevad regulaarväelastest selle poolest, et nad ei pruugi kanda ühtset vormi ega tegutseda ametliku sõjaväestruktuurina. 1. Eesti ajaloos on partisanid ja partisaniliikumine kõige enam seotud Nõukogude-vastase relvastatud vastupanuga pärast 1944. aastat, kui Punaarmee okupeeris Eesti teist korda. Eesti partisanid (tuntud ka kui metsavennad) tegutsesid metsades ja peidupaikades, vastupanu osutades Nõukogude võimule, kaitstes kohalikku elanikkonnust ja võideldes sundkollektiviseerimise ja küüditamiste vastu. Partisaniliikumine oli kõige aktiivsem 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses ning vaibus järk-järgult tänu intensiivsele represseerimisele. Viimased eesti partisanid langesid või andusid vangi 1950. aastate alguses. 2. Laiemas ajaloolis-sõjalises kontekstis kasutatakse terminit partisanid erinevate ajastute ja piirkondade kohta, näiteks Teise maailmasõja aegsete vastupanuliikumiste puhul Euroopas (nt Nõukogude partisanid Saksa okupatsiooni all olevas piirkonnas, Jugoslaavia partisanid). Partisanisõda on tüüpiline asümmeetrilise sõjapidamise vorm, kus väiksem ja nõrgem pool võitleb tugevama regulaararmee vastu. 3. Tänapäeval kasutatakse sõna partisan mõnikord ka laiemalt relvastatud vastupanuliikumiste ja mässajate kirjeldamiseks, kuigi kontekstist sõltuvalt võivad sõnad 'mässaja', 'sissi' või 'geriljasoldat' olla täpsemad.