piiriakt
Piiriakt on ametlik dokument, millega fikseeritakse ja kirjeldatakse riigi riigipiiri kulgemine ning piirijoone koordinaadid. Piiriakt koostatakse tavaliselt kahepoolse lepinguna kahe naaberriigi vahel.
Piiriakt on riigiti või riigiõiguslik dokument, mis määratleb kahe naaberriigi vahelise riigipiiri täpse asukoha, kulgemise ja tehnilised parameetrid. Piiriaktis kirjeldatakse piirijoone kulgemist geograafiliste koordinaatidega, maastikuobjektide (jõed, järved, mäed) ning piirimärkide abil. Piiriakt on rahvusvahelise lepingu lahutamatu osa ja sellel on juriidiline siduvus. Eesti on sõlminud piiriaktid kõigi oma naabrite – Läti, Venemaa ja Rootsiga (merepiiril). Piiriakti koostamisele eelneb tavalisalt pikaajaline piirikomisjonis töö, kus mõõdetakse ja märgistatakse piirijoont maastikul. Piiriaktis sätestatakse ka piirimärkide kirjeldused, hooldamise kord ning piiriületuskohad. Dokument allkirjastatakse kõrgeimal riigivõimu tasandil ja vajab tavaliselt ka parlamendi ratifitseerimist. Piiriakti muutmine on võimalik ainult kahe riigi vastastikusel kokkuleppel. Eesti ja Venemaa piirileping koos piiriaktiga allkirjastati 2014. aastal, kuigi läbirääkimised olid kestnud üle kümne aasta.
Etümoloogia
piir + akt (ladina actus 'tegevus, dokument')
Kasutusnäited
Eesti ja Läti vaheline piiriakt kinnitati juba 1990ndate alguses.
Piiriakti ratifitseerimiseks on vajalik Riigikogu heakskiit.
Piirikomisjonis koostati uus piiriakt, mis täpsustas piirijoone kulgemist mitme kilomeetri ulatuses.