pluralism
Pluralism on ühiskondlik-poliitiline seisund või põhimõte, mille kohaselt ühiskonnas eksisteerib ja toimib kõrvuti mitmesuguseid erinevaid maailmavaatelisi, ideoloogilisi, usulisi või poliitilisi rühmitusi ning suundumusi.
Pluralism tähistab ühiskondlikku olukorda või põhimõtet, kus tunnustatakse ja lubatakse mitmekesisust ning erinevate vaadetega rühmade paralleelset eksisteerimist. Pluralistlikus ühiskonnas ei domineeri üks ainuõige ideoloogia, vaid aktsepteeritakse arvamuste, uskumuste, kultuuri- ja eluviiside mitmekesisust.
Poliitikas tähendab pluralism mitme erakonna süsteemi ning võimude tasakaalu, kus ükski rühmitus ei oma absoluutset võimu. Filosoofias ja metafüüsikas viitab pluralism arusaamale, et reaalsus koosneb mitmest eraldiseisvast põhimõttest või olemusest, mitte ühest üldjõust.
Kultuuri- ja religiooniuuringutes käsitletakse pluralismi kui erinevate usuliste ja kultuuriliste traditsioonide rahumeelset kooseksisteerimist ühes ühiskonnas. Meediapluralismiga tähistatakse olukorda, kus toimivad erinevad ja sõltumatud infoallikad.
Pluralism on kaasaegsete demokraatlike ühiskondade üks tunnusjoon, mida peetakse oluliseks vabaduse, sallivuse ja avatud arutelu tagamisel. Pluralismi vastand on monism või totalitaarsed süsteemid, kus eksisteerib ainult üks lubatud maailmavaade.
Poliitikas tähendab pluralism mitme erakonna süsteemi ning võimude tasakaalu, kus ükski rühmitus ei oma absoluutset võimu. Filosoofias ja metafüüsikas viitab pluralism arusaamale, et reaalsus koosneb mitmest eraldiseisvast põhimõttest või olemusest, mitte ühest üldjõust.
Kultuuri- ja religiooniuuringutes käsitletakse pluralismi kui erinevate usuliste ja kultuuriliste traditsioonide rahumeelset kooseksisteerimist ühes ühiskonnas. Meediapluralismiga tähistatakse olukorda, kus toimivad erinevad ja sõltumatud infoallikad.
Pluralism on kaasaegsete demokraatlike ühiskondade üks tunnusjoon, mida peetakse oluliseks vabaduse, sallivuse ja avatud arutelu tagamisel. Pluralismi vastand on monism või totalitaarsed süsteemid, kus eksisteerib ainult üks lubatud maailmavaade.
Kasutusnäited
Demokraatliku ühiskonna aluseks on poliitiline pluralism, mis tagab erinevate huvide esindatuse.
Religioosse pluralismi tunnustamine tähendab erinevate usutunnistuste võrdväärset kohtlemist.
Meedia pluralism on oluline, et kodanikud saaksid teavet mitmest sõltumatust allikast.
Filosoofiline pluralism väidab, et reaalsust ei saa taandada ühele põhiprintsiibile.