puberteet

nimisõna neutraalne meditsiin

Puberteet on suguküpsusiga, millal lapse organism muutub suguliselt küpseks täiskasvanuks. Seda iseloomustavad hormoonide mõjul toimuvad füüsilised, vaimsed ja emotsionaalsed muutused.

Puberteet on inimese arengus bioloogiline periood, mil toimub üleminek lapsepõlvest täiskasvanuikka. Selle käigus aktiveeruvad suguhormoonid, mis põhjustavad märkimisväärseid kehalisi muutusi: arenevad sugunäärmed, ilmuvad sekundaarsed sugu­tunnused, algab reproduktiivne võimekus. Tüdrukutel algab menstruatsioon ja arenevad rinnad, poistel muutub hääl madalamaks ja suureneb lihasmass.

Puberteediiga algab keskmiselt 10–14 eluaasta vahel, kusjuures tüdrukutel tavaliselt 1–2 aastat varem kui poistel. Protsess kestab mitu aastat ja selle kulg on individuaalne, sõltudes nii geneetilistest kui keskkonnateguritest. Kaasnevad hormonaalsed muutused mõjutavad ka emotsionaalset seisundit, meeleolu kõikumisi ja sotsiaalset käitumist.

Meditsiinis kasutatakse mõistet murdeiga tähistamaks seda arengufaasi. Puberteet on normaalne ja vajalik osa inimese küpsemisest, kuigi võib olla noorele inimesele nii füüsiliselt kui emotsionaalselt keeruline periood. Erandlikult võib puberteet alata ebatavaliselt varakult (enneaegne puberteet) või hilinenult, mis võib vajada meditsiinilist tähelepanu.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast pubertas 'suguküpsus, täiskasvanuiga', mis tuleneb omakorda sõnast puber 'täiskasvanu, suguküps'.

Kasutusnäited

Tüdruk jõudis puberteeti juba üheteistkümneselt.
Puberteedi ajal toimuvad nooruki kehas suured hormoonaalsed muutused.
Arst selgitas, et puberteet algab igal lapsel erineval ajal ja see on täiesti normaalne.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt