pulss
Pulss on veresoonte rütmiline laienemine ja kokkutõmbumine, mis tekib südame löökide tõttal ja mida saab käega kompides tunda näiteks randmel või kaelal.
Pulss on südame löökide tagajärjel tekkiv veresoonte seinte laineline liikumine, mida tajutakse eriti hästi pindmistes arterites nagu randmearteris, kaelavarearteris või ohakaarteris. Iga südamelöögiga pumpab süda verd veresoontesse, mis põhjustab arterite ajutist laienemist ja sellele järgnevat kokkutõmbumist – seda lainelist liikumist nimetataksegi pulssiks. Pulssi mõõdetakse tavaliselt löökide arvuna minuti kohta ja seda kasutatakse olulise tervise näitajana. Terve täiskasvanu puhul on puhkepulss tavaliselt 60–100 lööki minutis, sportlastel võib see olla madalam. Pulss kiirub füüsilise koormuse, stressi, palaviku või haiguse korral ning aeglustub puhke- ja uneolekus. Meditsiinis kasutatakse pulsi mõõtmist südame-veresoonkonna seisundi hindamiseks ning see on üks põhilisi elutähiseid. Sõna «pulss» kasutatakse ka ülekandelises tähenduses näiteks ühiskonna pulsi kohta, mis viitab aktiivsusele, elujõule või olukorra dünaamikale.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast «pulsus» (löök, löömine), mis tuleneb verbist «pellere» (lööma, tõukama).
Kasutusnäited
Õde mõõtis haige pulssi ja märkis tulemuse haiguslehele.
Pärast jooksmist oli pulss 150 lööki minutis.
Arst soovitas rahulikult hingata ja oodata, kuni pulss normaliseerub.
Nutikell jälgib pidevalt kandja pulssi ja hoiatab ebatavaliste muutuste korral.
Linnas on tunda tugevat kultuurilist pulssi – igal õhtul toimub mitu kontserti.