püssirohi
Püssirohi on lõhkeaine, mida kasutatakse tulirelva laengutes kuuli või haavli väljapildumiseks ning raketimootori kütusena.
Püssirohi on mehaaniliselt segatud lõhkeaine, mida kasutatakse tulirelva laengutes kuuli või haavli väljapildumiseks. See põleb väga kiiresti, tekitades suure koguse gaase, mis tekitavad rõhu ja lükkavad projektiili relvast välja. Klassikaline must püssirohi koosneb salpeetrist, väävlist ja söest. Tänapäeval kasutatakse ka suitsuvabu püssirohte, mis põhinevad nitroglütseriini sisaldavatel ainetel. Püssirohi leiutati Hiinas umbes 9. sajandil ja jõudis Euroopasse 13.-14. sajandil, muutes täielikult sõjapidamise ja tulirelva ajaloo. Lisaks relvadele kasutatakse püssiروhi ka ilutulestikus, miinides ning raketimootori tahke kütusena. Tänapäeval on püssirohi valdkonnas toimunud suur areng ja kaasaegsed lõhkeained on oluliselt võimsamad ja ohutumad kui ajaloolised variandid.
Etümoloogia
Liitsõna: püss + rohi. Sõna «rohi» viitab siin pulbrilisele ainele, nagu ka näiteks «pesupohi» või «hambapulber».
Kasutusnäited
Jahimees täitis padrunid püssirohuga ja oli valmis jahile minema.
Must püssirohi oli üks olulisemaid leiutisi keskaja lõpus.
Ilutulestiku püssirohi tekitas värvilisi plahvatusi taevas.