radika
Radika on köögivili, mille jäme mahlakas juur on tavaliselt valge, punane või roosa ning maitset terav ja mõrkjas. Radikaid süüakse toorelt salatites ja võileibadel.
Radika on üheaastane köögivili, mida kasvatatakse peamiselt mahlarikka juure pärast. Juured on tavaliselt ümarad või veidi piklikud, värvuselt valged, punased, roosad või violetsed. Radika maitse on iseloomulikult terav ja veidi mõrkjas, mis tuleneb sinepiolliõlide sisaldusest. Eestis kasvatatakse radikat sageli köögiviljaaianduses ja see on üks kiiremini küpsevaid kultuurpungi - saaki võib korjata juba 3-4 nädalat pärast külvamist. Radikaid tarvitatakse peamiselt toorelt: neid lõigatakse salatitesse, võileibadele või süüakse lisandina. Tavaliselt kasutatakse söögiks juurt, kuid ka noored lehed on söödavad. Radika on madala kalorsusega ning sisaldab C-vitamiini ja kiudaineid. Radika kuulub ristõieliste sugukonda ja on lähedane sugulane kapsale, retikale ja sinepile.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast «radix» (juur), mis viitab taime söödavale juurele
Kasutusnäited
Lõikasin värskeid radikaid kevadsalatisse.
Aias kasvavad radikad juba nii suured, et saab hakata sööma.
Radika terav maitse sobib hästi võileivale koos võiga.