rahvamees
Rahvamees on lihtne, tavaline inimene rahva hulgast, kes ei kuulu eliiti ega ole kõrges ühiskondlikus seisuses; samuti inimene, kes on lähestikku ja populaarne rahva seas.
Rahvamees tähistab eesti keeles kahte seotud tähendust. 1. Lihtne, tavaline inimene rahva hulgast, kes ei kuulu poliitilisse, majanduslikku ega kultuurilisse eliiti. Selles tähenduses kasutatakse sõna sageli vastandina kõrgematele ühiskonnakihtidele või võimukandjatele. Rahvamees seostub igapäevase töö ja argieluga, ning väljend rõhutab tavalise inimese vaatenurka või kogemust. 2. Inimene, kes on rahvale lähedane, rahva seas populaarne ja austatud, kellega lihtrahvas samastub. Selles tähenduses võib rahvamees olla ka avalik tegelane – näiteks poliitik, kunstnik või tegelane –, kes on suutnud säilitada lihtsa, rahvaliku imago ja kelle käitumine, keelekasutus või ellusuhtumine peegeldab rahvalikku vaimu. Mõlemal juhul kannab sõna positiivset, vääristavat tähendust, rõhutades siiruse, lihtsuse ja rahvapärasuse väärtusi. Ajalooliselt on rahvamehe kuju olnud tähtis eesti rahvuslikus identiteedis ja kultuuriloos.
Etümoloogia
Liitsõna komponentidest «rahvas» + «mees». Eesti keeles kasutusel juba 19. sajandist, seostudes rahvusliku ärkamisajaga.
Kasutusnäited
Tavaline rahvamees ei saa neist keerulistest majandusreformidest aru.
Ta oli tõeline rahvamees, kes rääkis rahvale arusaadavalt ja lihtsalt.
President püüdis oma kõnes rääkida rahvamehe keelt.