lubatu
Lubatu on midagi, mis on lubatud, õigustatud või heakskiidetud. Sõna viitab sellele, et mingi tegevus, käitumine või asi on reeglite, seaduste või normide kohaselt aktsepteeritav.
Lubatu on adjektiivi «lubatud» substantiveerunud vorm, mis tähistab midagi, mis on ametlikult või üldjuhul heakskiidetud, seadustatud või normidega kooskõlas. Seda kasutatakse sageli vastandina sõnale «keelatud» või «keelatu». Lubatu võib viidata nii konkreetsetele tegevustele (nt lubatud kiirus, lubatud käitumine) kui ka üldisematele normidele ja tavadele. Sõna kasutus on neutraalne ja levinud nii igapäevases kõnepruugis kui ka ametlikes kontekstides. Näiteks võib rääkida «lubatu piiridest», mis tähistab aktsepteeritava käitumise või tegevuse piire. Samuti kasutatakse väljendit «lubatud ja keelatud» erinevate reeglite või normide selgitamisel. Sõna võib esineda ka filosoofilises või eetilises kontekstis, kus arutletakse moraalselt või ühiskondlikult aktsepteeritava üle.
Etümoloogia
Substantiveerunud vorm tegusõnast «lubama», mis omakorda pärineb läänemeresoome algkeelest.
Kasutusnäited
Nad tegid kõike lubatut, et oma eesmärki saavutada.
Lubatu piirid on selles olukorras väga selged.
Liikluses tuleb alati järgida lubatut kiirust.