raieõigus
Raieõigus on õiguslik võimalus raiuda maha ja ära viia puitu teise isiku maal, kusjuures puit või selle väärtus läheb raieõiguse omajale, mitte maaomanikule.
Raieõigus on asjaõigusseaduses sätestatud piiratud asjaõigus, mis annab õiguse raiuda teise isiku kinnisasjal kasvavat metsa ning viia ära raietud puit. See on servituudi liik, mis võimaldab raieõiguse omajal majanduslikult ära kasutada võõral maal kasvavat metsa. Raieõigus tekib tavaliselt notariaalselt kinnitatud lepingu alusel ja kantakse kinnistusraamatusse. Raieõiguse omaja võib olla nii eraisik kui ka ettevõte, kes soovib metsa majandada ilma maa omandit omandamata. Maaomanik saab raieõiguse seadmise eest tasu, kuid puit ise kuulub raieõiguse omajale. Raieõiguse tingimused, kestus ja ulatus määratakse kindlaks lepinguga. Raieõigust kasutatakse eriti olukorras, kus metsamajanduslikus mõttes väärtuslik mets kasvab maal, mida omanik ise ei soovi või ei saa majandada. Raieõigus lõpeb, kui määratud pindala on raiutud, kokkulepitud aeg möödunud või kui pooled lepingu lõpetavad.
Kasutusnäited
Maaomanik müüs metsaettevõttele 20 hektarile raieõiguse kümne aasta peale.
Raieõigus kanti kinnistusraamatusse ja ettevõte alustas raietöid lepingus määratud alal.
Enampakkumisel omandas puidutöötlemisettevõte raieõiguse riigimetsas kasvavale männikule.