räim
Räim on väike hõbedase kehaga kalaliik, kes elab Läänemeres ja on olnud sajandeid tähtis osa eesti toidukultuurist ja rannikurahvaste majandusest.
Räim (Clupea harengus membras) on tursakala, kes on Läänemere endeemne alamliik. Täiskasvanud räim on tavaliselt 15-20 cm pikk, tal on hõbedane kere ja kergelt sinine selg. Räim moodustab suuri parvi ja toitub peamiselt zooplanktoni ja väikestest koorikloomadest. Räimi püütakse Eestis kevadel ja sügisel, kui kalaread lähenevad rannikule kudemiseks. Ajalooline tähtsus: räim on olnud eestlastele oluline toiduallikas juba sajandeid. Rannikualadel ja saartel oli räim peamiseks valguallikaks, mida tarvitati värskelt, soolati või kuivatati talvevaruks. Räimepüügil oli suur majanduslik tähtsus, eriti Saaremaal ja Hiiumaal. Tänapäeval: räim on endiselt populaarne toidukala Eestis. Traditsiooniline eesti roog on suitsukilu, kuid räimi tarvitatakse ka praetult, hautisena või marineeritult. Räim erineb siit rannikul püütavast heeringast oma väiksema suuruse ja madalamatest rasvasisaldusega. Keskkonnaaspekt: Läänemere räimvarud on muutunud, sõltudes vee soolsusest ja keskkonnatingimustest. Püügikvoodid reguleerivad räimepüüki, et tagada liigi säilimine.
Etümoloogia
Sõna «räim» on läänemeresoome päritolu, esineb sarnaselt soome keeles (räimä) ja rootsi keeles murdeliselt (strömming).
Kasutusnäited
Kevadel tuleb räim rannikuäärsetesse lahtedesse kudema.
Vanaema frittiis räime pannil ja serveeriski need keedetud kartuliga.
Saaremaal on räim sajandeid olnud oluline sissetulekuallikas kaluritele.