RAM
RAM ehk juhumuutmälu (inglise keelest Random Access Memory) on arvuti lühiajaline töömälu, kuhu salvestatakse ajutiselt andmeid ja programme, mida arvuti parajasti kasutab.
RAM ehk juhumuutmälu (inglise keelest Random Access Memory) on arvuti põhikomponent, mis toimib arvuti lühiajalise töömäluna. See salvestab ajutiselt andmeid, programme ja protsesse, mida arvuti parajasti kasutab või töötleb. Mida rohkem RAM-i arvutil on, seda rohkem programme saab korraga töös hoida ja seda kiiremini arvuti toimib. RAM on kiire, kuid ajutine mälu – kui arvuti välja lülitatakse, kustutatakse kõik RAM-is olnud andmed. See eristab teda püsimälust (näiteks kõvaketas või SSD), kus andmed jäävad alles ka pärast arvuti väljalülitamist. Kaasaegsetes arvutites on RAM-i maht tavaliselt 4–32 GB, kuigi professionaalsetes tööjaamades võib see olla oluliselt suurem. Nutitelefonidel on samuti RAM, mille maht on tavaliselt 2–12 GB. RAM-i tüüpe on erinevaid, näiteks DDR4 ja DDR5, mis erinevad kiiruse ja tehnoloogia poolest.
Etümoloogia
Ingliskeelne lühend sõnadest Random Access Memory, mis tähendab juhumuutmälu – 'juhuslik' viitab võimalusele pöörduda mis tahes mälukoha poole võrdse kiirusega.
Kasutusnäited
Mu arvuti jääb pidevalt toppama, sest tal on ainult 4 GB RAM-i.
Video töötlemiseks soovitavad spetsialistid vähemalt 16 GB RAM-i.
Kui RAM saab täis, hakkab arvuti kasutama aeglasemat virtuaalmälu kõvakettalt.