rebimine
Rebimine on millegi järsu tõmbamise või kiskumise teel katki tegemine või lahti rebastamine, samuti eesti rahvaluules levinud termin lauluvõistluse kohta.
1. Rebimine on tegevus, kus midagi tõmmatakse või kistakse jõuliselt nii, et see katki läheb, lahti tuleb või pingest hävib. Rebida saab paberit, riiet, lehti puudelt, kile pakendilt või muid materjale. Rebimine eeldab enamasti järsku jõudu ja võib toimuda kas tahtlikult või kogemata. 2. Eesti rahvaluules ja regilaulukultuuris on rebimine tuntud ka kui lauluvõistluse või -esinemise vorm, kus kaks või enam lauljat või laulumeeskonda astuvad vastamisi ja «võistlevad» omavahel, esitades kordamööda laule või luuleread. Sellist lauluvõistlust nimetati vanasti ka laulurebimiseks. 3. Argikeeles võib rebimine tähistada ka kiirustamist, ruttu tegutsemist või millegi järsu läbiviimist, nt «rebida kuhugi ruttu».
Etümoloogia
Sõna «rebima» on läänemeresoome päritolu, esineb ka soome keeles (repimä, repiä). Tuletis «rebimine» on moodustatud tegusõnast «rebima» liitega -mine.
Kasutusnäited
Laps hakkas paberi närviliselt tükkideks rebima.
Sügistorm oli nii tugev, et rebis paljud lehed puudelt.
Vanaema jutustas, kuidas nooruspõlves käidi külade vahel laulu rebimas.