residentuur

nimisõna tehniline meditsiin

Residentuur on arsti erialase väljaõppe periood pärast arstikraadi omandamist, mille käigus arstikandidaat omandab teadmisi ja oskusi konkreetses meditsiinierialas.

Residentuur on meditsiinilise kõrghariduse järgne praktiline koolitusperiood, mille käigus arst spetsialiseerub kindlale erialale nagu kirurgia, sisearstus, psühhiaatria või mõni muu meditsiinivaldkond. Residentuuri läbiv arst töötab haiglas või tervishoiuasutuses juhendaja järelevalve all, omandades järk-järgult suurema vastutuse ja iseseisvuse.

Residentuuri kestus sõltub eriala keerukusest ja riigi haridussüsteemist, ulatudes tavaliselt kolmest kuni kuue aastani. Eestis korraldatakse residentuuri Tartu Ülikooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaudu koostöös kliinikutega. Residentuuri lõpetamisel sooritab arst eriarsti eksami ja omandab õiguse töötada kitsama eriala arstina.

Residentuur erineb tavalisest töösuhetest selle poolest, et põhirõhk on õppimisel ja järelevalvel, kuigi resident täidab ka reaalseid kliinilisi ülesandeid. Süsteem on välja kasvanud vajadusest tagada meditsiinialane pidev järelkasv ja eriarstide kõrge kvalifikatsioon.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast residere 'elama, asuma', viidates sellele, et varasematel aegadel elasid residentuuri läbivad arstid haiglas või selle läheduses.

Kasutusnäited

Pärast arstikraadi saamist alustas ta kolmeaastast residentuuri perearstiks.
Kirurgia residentuur kestab Eestis viis aastat ja hõlmab intensiivset praktilist väljaõpet.
Residentuuri ajal peab arst osalema nii plaanilises ravis kui ka valvekordades.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt