sähvatus
Sähvatus on lühiajaline ere valgussähvak või helkkimine, mis tekib äkiliselt ja kaob kiiresti. Kasutatakse ka ülekandeliselt äkilise idee või mõtte kohta.
Sähvatus on lühike, äkiline ja ere valgussähvak või helkkimine, mis ilmub hetkeks ja kaob kiiresti. Sähvatust võib põhjustada näiteks elektrilahendus (välk, sähvatus juhtmes), lühiajaline valgusallikas (tikkude süttimise sähvatus, tulerohu sähvatus) või peegeldus (päikesekiire sähvatus klaasil). Ülekandelises tähenduses viitab sähvatus äkilisele mõttele, ideele või taipamisele, mis tekib ootamatult ja hetkeks teadvuses. Näiteks võib öelda «tal tekkis sähvatus geniaalse lahenduse kohta» või «aeg-ajalt tabavad teda loovuse sähvatused». Selline kasutus rõhutab idee äkilist, spontaanset ja lühiajalist olemust. Sähvatust kasutatakse ka kirjanduses ja kõnekeeles hetkelise emotsiooni või tundemurrangu kirjeldamiseks, näiteks «viha sähvatus» või «armukadeduse sähvatus», mis viitab lühiajalisele, kuid intensiivsele tundele.
Etümoloogia
Tuletis tegusõnast «sähvatama», mis on helilduv variant sõnast «sähvima» (kiiresti ja eredalt helendama, särama).
Kasutusnäited
Taeva äärel oli näha välgu sähvatust.
Tal tekkis äkki sähvatus geniaalse lahenduse kohta.
Päikesekiire sähvatus auto aknalt pimestas hetkeks silmad.