särk
Särk on ülakeha katev rõivaese, millel on tavaliselt krae, nööbid ja käised. Särki kannavad nii mehed kui naised, see on üks levinumaid igapäevaseid ja pidulikke rõivaesemeid.
Särk on ülakeha katev rõivaese, mida kantakse tavaliselt otse keha peal või pusa all. Klassikalisel särgil on krae, nööbid eest alla, pikad või lühikesed käised ja mansetid. Särke valmistatakse erinevatest kangastest nagu puuvill, lina, siid või sünteetilised materjalid. Meeste riietuses on särk tavaline ametlik ja poolametlik rõivaese, mida kantakse ülikonna või pintsakuga koos. Naistel on särgid mitmekesisemad - klassikalised, pikemad, lühemad, erinevate lõigetega. Eestis on särk tavapärane rõivaese nii tööl, koolis kui ka pidudel. Suviti kannatakse kergemaid ja lühikeste käistega särke, talviti tihedamaid ja soojemaid. Eriliik on rahvuslik rahvariiete osa - valge linane särk on olnud eesti rahvariide oluline osa nii meestel kui naistel. Tuntud on ka väljend «särk seljas», mis tähendab ainult kõige hädavajalikumat riietust. Tänapäeval on särke väga erinevaid stiile - ärisärk, teksasärk, polokrae särgid, T-särk ehk T-särk (lühikeste käistega ja ilma kraeta).
Etümoloogia
Eesti keeles on sõna «särk» soome-ugri päritolu, võrreldav soome keele sõnaga «särkkä» (räbal, riideräbal). Varasem tähendus oli lihtsam keharõivas.
Kasutusnäited
Ta kandis valget särki ja tumedat ülikonda.
Suviti piisab ainult särgist ja pükstest.
Panen piduliku särgi selga ja lähen peole.
Rahvariides on valge linane särk oluliseks osaks.
Ülikoolis töötades tuleb kanda särki ja pintsakat.