sõnavara
Sõnavara on kõigi sõnade kogum, mida inimene, keel või mingi valdkond kasutab. Sõnavara võib olla aktiivne (sõnad, mida ise kasutatakse) või passiivne (sõnad, mida mõistetakse, kuid ei kasutata).
Sõnavara on sõnade kogum, mida keelekasutaja tunneb ja oskab kasutada. Inimese sõnavara jaguneb tavaliselt kaheks: aktiivne sõnavara hõlmab sõnu, mida inimene ise kõnes ja kirjas kasutab, passiivne sõnavara aga sõnu, mida ta kuuldes või lugedes mõistab, kuid ise aktiivselt ei pruugi kasutada. Passiivne sõnavara on alati aktiivsest suurem. Sõnavara suurus ja rikkus on oluline näitaja keeleoskuse, hariduse ja lugemisharjumuste kohta. Lapse sõnavara areneb kiiresti eelkoolieas, kuid jätkub kogu elu vältel uute sõnade omandamisega. Täiskasvanud emakeelekõneleja aktiivne sõnavara on tavaliselt 20 000–35 000 sõna, passiivne aga kuni 50 000–100 000 sõna. Sõnavara võib olla ka keele enda omadus: eesti keele sõnavara hõlmab kõiki eesti keeles kasutatavaid sõnu, mida kogutakse ja kirjeldatakse sõnaraamatutes. Lisaks räägitakse erialasest sõnavarast (näiteks meditsiini või IT-alane sõnavara), mis sisaldab konkreetse valdkonna termineid.
Etümoloogia
Liitsõna: sõna + vara. Sõna pärineb läänemeresoome algkeelest, vara tähendab «kogumit, omandust».
Kasutusnäited
Lapse sõnavara areneb kiiresti siis, kui talle palju ette loetakse.
Võõrkeele õppimisel on oluline laiendada nii aktiivset kui ka passiivset sõnavara.
Erialase teksti mõistmiseks peab omama piisavalt head valdkonna sõnavara.