sõnavõtt
Sõnavõtt on kellegi kõnelemine avalikul üritusel, koosolekul või arutelul, kus inimene väljendab oma seisukohta või esitab küsimusi.
Sõnavõtt on avalik kõnelemine või esinemiskord, kus inimene väljendab oma arvamust, esitab küsimusi või annab kommentaare mingil üritusel, arutelul, koosolekul, konverentsil või parlamendis. Sõnavõtt võib olla ette valmistatud kõne või spontaanne väljendus. Parlamendis ja ametlikes koosolekutes on sõnavõtt reguleeritud kodukorraga, mis määrab sõnavõttude pikkuse ja järjekorra. Sõnavõtuks peetakse ka kirjalikku avaldust või arvamust, mida avaldatakse ajakirjanduses või meedias. Sõnavõtt erineb vabast vestlusest selle poolest, et see toimub tavaliselt vormilisemas keskkonnas ja eeldab teatud korda ning reegleid. Sõnavõtt võimaldab inimesel osaleda avalikus diskussioonis ja mõjutada arutelu käiku.
Etümoloogia
Liitsõna: sõna + võtt (võtma). Tähendab sõna võtmist ehk kõnelemise alustamist.
Kasutusnäited
Riigikogu liige palus sõnavõttu eelnõu arutelu ajal.
Koosolekul oli kokku kaheksa sõnavõttu, kus inimesed väjendasid oma muret.
Konverentsil registreeriti osalejate sõnavõtud ette kindlas järjekorras.
Linnapeale anti sõnavõtt avalikul arutelul linnaplaneerimise teemal.