soolo
Soolo on muusikas üksikesinejale mõeldud laulupartii või pillipala, mida esitab üks laulja või pillimängija ilma teisteta või saatega. Ülekandeliselt ka üksi tehtud ettevõtmine või esinemine.
1. Muusikas on soolo üksikesinejale mõeldud laulupartii või pillipala, mida esitab üks artist ilma teiste esinejateta või orkestri, bändi või teiste muusikute saatel. Soolo võib olla iseseisvaks teoseks või osaks suuremast laulust või palast, näiteks kitarrisoolo rokipalades või aariaks ooperis. Sooloesineja nimetatakse solistiks. 2. Laiemal tähenduses kasutatakse väljendit «läheb soolo» või «teeb soolo», kui keegi tegutseb iseseisvalt, lahkub oma bändist või grupist või alustab solokarjääri. Näiteks kui bändiliige lahkub ja jätkab üksi, öeldakse, et ta alustas solokarjääri. 3. Argikeeles võib soolo tähistada ka üksinda tehtud ettevõtmist, üksi kuhugi minemist või midagi ise hakkama saamist ilma teiste abita. 4. Esineb ka väljendis «soolo ja tutti» (itaalia keeles «kõik koos»), mis tähistab soolo ja orkestri või koori vaheldumist muusikapalades.
Etümoloogia
Itaalia keelest solo, mis tähendab «üksinda, ainuüksi»
Kasutusnäited
Kontserdi tipuks oli viiuldaja ilus soolo.
Pärast bändist lahkumist alustas laulja soolokarjääri.
Kitarrist mängis võimsa soolo, mis tõi publiku püsti.
Lähen täna soolo kinno, sõbrad ei saanud tulla.
Ooperilaval kostis soprani kaunis soolo.