süüdimõistev
Süüdimõistev on omadussõna, mis kirjeldab midagi sellist, mis väljendab süüditunnistamist, hukka mõistmist või negatiivset hinnangut. Kasutatakse sageli õiguskeeles kohtuotsuse kohta, mis tunnistab isiku süüdi, aga ka üldisemalt kriitilise või hukkamõistva suhtumise kirjeldamiseks.
Süüdimõistev on omadussõna, mis tuleneb verbist «süüdi mõistma» ja tähendab süüditunnistamist või negatiivset hinnangut väljendavat. Sõnal on kaks peamist kasutusviisi: 1. Õiguskeeles tähistab süüdimõistev kohtuotsust või -lauset, millega kohus tunnistab süüdistatava isiku süüdi kuriteo toimepanemises. Süüdimõistev kohtuotsus tähendab, et kohus on leidnud piisavalt tõendeid isiku süü tõendamiseks ja mõistab talle karistuse. Vastandiks on õigeksmõistev otsus, millega isik mõistetakse õigeks. 2. Üldkeeles ja igapäevakasutuses kirjeldab süüdimõistev suhtumist, tooni, pilku või väljaütlemist, mis väljendab hukkamõistmist, kriitikat või mõnitamist. Näiteks süüdimõistev pilk või süüdimõistev toon vestluses annab mõista, et kõneleja ei kiida heaks teise isiku käitumist või valikuid. Sõna kasutamine eeldab moraalsete või õiguslike normide rikkumise tuvastamist või sellele viitamist. Eesti õigussüsteemis on süüdimõistev kohtuotsus oluline õiguslik akt, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed süüdistatavale, sealhulgas karistusregistrisse kandmine.
Etümoloogia
Tuletis verbist «süüdi mõistma», mis koosneb sõnadest «süüdi» (käändevorm sõnast «süü») ja «mõistma» (tundma, otsustama). Liide «-v» moodustab omadussõna, mis väljendab tegevust või omadust.
Kasutusnäited
Kohus tegi süüdimõistva otsuse ja mõistis kurjategijale viieaastase vanglakaristuse.
Ta vaatas mind süüdimõistva pilguga, nagu oleksin ma midagi valesti teinud.
Ajakirjanduses ilmusid süüdimõistvad artiklid poliitiku käitumise kohta.
Esimese astme kohtu süüdimõistev otsus jõustus pärast seda, kui kaitsjad ei esitanud apellatsiooni.