tahtmine

nimisõna neutraalne psühholoogia

Tahtmine on soov või püüdlus midagi teha või saavutada; inimese psüühiline protsess, mis väljendab tema kavatsust, sooviavaldust või tahte rakendamist.

Tahtmine on inimese psüühiline seisund või protsess, mis väljendab soovi, kavatsust või otsust midagi teha, saavutada või omada. See hõlmab nii emotsionaalset komponenti (soov) kui ka volitiivset aspekti (teadlik otsus ja püüdlus). Tahtmine on oluline psühholoogiline jõud, mis motiveerib inimest tegutsema ja eesmärke saavutama. Tahtmist saab eristada mõistest «soov» selle poolest, et tahtmine sisaldab sageli tugevat eesmärgile orienteeritust ja aktiivsust, samas kui soov võib jääda passiivsemaks. Filosoofias on tahtmist käsitletud kui üht inimese vabaduse ja autonoomsuse alust. Psühholoogias on tahte ja tahtmise uurimine oluline osa motivatsiooni- ja isiksuseteooriatest. Igapäevaselt kasutatakse sõna «tahtmine» sageli sünonüümina sõnaga «soov», näiteks küsimuses «Mis on sinu tahtmine?» või väljendis «hea tahtmine». Tugev tahtmine on seotud enesedistsipliini, sihtide saavutamise ja püsivusega raskuste ees.

Etümoloogia

Tuleneb tegusõnast «tahtma», mis on lähedane sõnadele «tahama» ja «tahe». Eesti keeles on sõnatüvi «tah-» seotud soovi ja otsuse väljendamisega.

Kasutusnäited

Tema tahtmine saada arstiks oli nii tugev, et ta õppis iga päev kuni hilise õhtuni.
Head tahtmist on küll, aga vahendid puuduvad.
Lapse tahtmine külastada loomaaeda sai lõpuks täidetud.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt