teener

nimisõna neutraalne ajalugu

Teener on teenija, sulane või teenistuja, eriti ajaloolises kontekstis mõisnike ja rikaste leibkondades töötanud inimene. Kaasajal kasutatakse ka teenindussektori töötajate kohta.

Teener on teenija või sulane, kes teeb teenistustööd kellegi teise heaks. Ajalooliselt oli teener mõisnike, rikkurite ja aadlike leibkondades töötanud teenistuja, kes täitis erinevaid majapidamistöid või abistas peremeest ja perenaise. Teener võis olla näiteks toateener, majordoomus või kutsarikujuline teenija. Teener oli madalamat seisust kui peremees, kuid mitte pärisorjusega seotud käsitöölisest sulane. Tänapäeval kasutatakse sõna «teener» vahel teenindussektori töötajate kohta, eriti hotellides, restoranides või majapidamisteeninduses töötavate inimeste puhul. Eesti ajaloos oli teenrite roll oluline mõisate majapidamises, kus nad kuulusid teenijaskonda koos moonakate, rehepapide ja muude sulastega. Mõnikord kasutatakse sõna ka ülekantud tähenduses, viidates kellelegi, kes teeb alandlikult või sunniviisiliselt kellegi teise tahtmist.

Etümoloogia

Tuleneb tegusõnast «teenima», mis omakorda pärineb uurali algkeelest, seotud sõnaga «teenima» tähenduses kellelegi kasutoov töö tegemine.

Kasutusnäited

Mõisahärra teener tõi peremeestele kohvi ja ajalehe hommikul magamistuppa.
Hotelli teener aitas pagasit kanda ja näitas teed toa juurde.
19. sajandi mõisates oli teenreid sageli terve rida, igaühel oma konkreetsed ülesanded.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt