teeviit

nimisõna neutraalne loodus

Teeviit on väike lauluvärvuline teeliste sugukonda kuuluv linnuliik (Anthus pratensis), kes elab avatud maastikes nagu niidud, sood ja tundrad ning teeb sageli laullendu.

Teeviit ehk rohuviit (Anthus pratensis) on teeliste sugukonda kuuluv väike pruunikashall lauluvärvuline lind. Tema pikkus on umbes 14–15 sentimeetrit ja kehamass 16–25 grammi. Sulestik on tagakülg pruunikas tumede triipudega, kõht helevärviline tumedate täppidega.

Teeviit elab avatud maastikes, eelistades niite, soostunud alasid, rabastunud rannaniite ja tundraalasid. Ta on levinud üle Euroopa ja esineb ka Eestis pesitsejana. Teeviidat võib täheldada ka rändel, sest talvitub lõunapoolsemates piirkondades.

Toitub peamiselt putukatest ja nende vastsest, aga ka ämblikest ning sügiseti seemnetes. Isaslind sooritab sigimisajal iseloomulikku laullendu, tõustes lennates õhku ja laskudes seejärel langevarvusse lauldes tagasi maha. Munad munetakse maapinnale rajatud pessa.

Teeviit on Eestis tavaline pesitseja, keda leidub eriti niisketel avatud aladel. Liik pole ohustatud, kuigi sobivate elupaikade kadumine võib mõjutada tema arvukust.

Etümoloogia

Liitsõna: 'tee' (viitab avatud maastikule, kus lind elab) + 'viit' (linnuperekonna nimetus teeliste sugukonnast). Rootsikeelne nimi 'ängsärla' ja ladinakeelne 'Anthus pratensis' viitavad niitude-elupaigale.

Kasutusnäited

  • Kevadel võib niitudel sageli kuulda teeviidat, kes sooritab oma iseloomulikku laullendu.
  • Teeviit pesitseb maapinnal tihedas rohus või madala taimestiku varjus.
  • Ornitoloogid täheldasid raba servas mitut teeviidat, kes otsisid toitu märja pinnase pealt.

Otsi järgmist sõna: