tookord
Tookord on ajamäärsõna, mis tähendab 'tol korral', 'sel ajal' või 'siis'. Viitab mingile möödunud ajale või olukorrale, mida on varem mainitud või mis on kontekstist arusaadav.
Tookord on ajamäärsõna, mida kasutatakse viitamaks mingile varasemale ajale või olukorrale. See on sõnade 'too' (kauguse osutav asesõna) ja 'kord' (aeg, juhus) liide. Tähendab 'tol ajal', 'sel korral' või 'siis'. Sõna kasutus on eriti levinud jutustustes, mälestustes ja ajaloolistes kirjeldustes, kus viidatakse mingile kindlale minevikuhetke või -perioodile. Näiteks: «Tookord, kui elasime veel maal, oli elu rahulikum.» Sõna kuulub neutraalse kirjakeele hulka ja pole slängisõna ega argikeelne vorm. See sobib nii suulisse kui kirjalikku keelde, eriti kui räägitakse minevikust või võrreldakse erinevaid aegu. Tookord võib viidata nii kaugele minevikule (nt «tookord nõukogude ajal») kui ka hiljutisele ajale (nt «tookord, kui me eelmisel suvel kohtusime»). Sõna annab jutustusele sageli nostalgilisusevarjundi või rõhutab ajalist kontrasti olevikuga.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest 'too' (kaugust osutav asesõna) ja 'kord' (aeg, juhus). Eesti keele traditsiooniline ajamäärsõna.
Kasutusnäited
Tookord, kui ma veel koolis käisin, ei olnud meil nutitelefone.
Ta mäletas hästi seda päeva – tookord oli päike paistmas ja õhk oli soe.
Tookord 1990. aastatel oli internet veel haruldus tavalistes kodudes.
Mis sa tookord, kui me viimati kohtusime, öelda tahtsid?