tõotus
Tõotus on lubadus või kohustus, mille keegi annab teha või mitte teha midagi tulevikus. Tõotuse andmine loob moraalseid või õiguslikke kohustusi.
Tõotus on lubadus või kohustus, mille isik annab teisele isikule või endale, et ta teeb või ei tee midagi tulevikus. Tõotus võib olla suuline või kirjalik, ametlik või mitteametlik. Tõotuse andmine loob tõotuse andja ja saaja vahel moraalseid või õiguslikke kohustusi. Igapäevaelus kasutatakse tõotust laialdaselt: vanemad paluvad lastel midagi tõotada, sõbrad annavad teineteisele lubadusi, äripartnerid sõlmivad kokkuleppeid. Tõotuse pidamist peetakse aususe ja usaldusväärsuse näitajaks, samas kui tõotuse murdmine kahjustab maine ja usaldusväärsust. Õiguslikult võib tõotus olla lepingu või kohustuse osa, näiteks abielulubadus, töölepingu tingimused või rahvusvaheline kokkulepe riikide vahel. Eesti kultuuris on tõotusel oluline moraalne väärtus, tõotuse andmist võetakse tõsiselt ja selle rikkumist peetakse ebaausaks käitumiseks.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «tõotama», mis on suguluses sõnadega «tõde» ja «tõsi». Algne tähendus seostub tõe rääkimise ja aususe kohustusega.
Kasutusnäited
Ta andis tõotuse, et enam kunagi ei valeta.
Poliitikute valimistõotused jäävad sageli täitmata.
Laps pidi emale tõotuse andma, et ta koolis ilusti käitub.