tuumasüntees
Tuumasüntees on tuumareaktsioon, mille käigus kaks kergematest aatomituuma liituvad raskemaks tuumaks, eraldades seejuures tohutult energiat. See on protsess, mis toimub näiteks Päikeses ja teistes tähtedes.
Tuumasüntees on tuumareaktsioon, mille käigus kaks või enam kergemat aatomituuma sulanduvad kokku raskemaks tuumaks, eraldades seejuures tohutult energiat. Kõige tavalisem näide on vesinikutuumade liitumine heeliumiks, mis on peamine energiaallikas Päikeses ja teistes tähtedes. Tuumasünteesi käigus eraldub märkimisväärselt rohkem energiat kui tuumalõhustumise korral, kuid selle teostamine kontrollitud tingimustes on äärmiselt keeruline, kuna nõuab ekstreemset temperatuuri (miljoneid kraade) ja rõhku, et tuumad üksteisele piisavalt lähedale saaksid. Teadlased üle maailma töötavad tuumasünteesi kasutamise kallal energiatootmises, sest see võiks pakkuda peaaegu lõputut ja puhtamat energiaallikat võrreldes praeguste tehnoloogiatega. Eksperimentaalsed tuumasünteesireaaktorid nagu ITER (rahvusvaheline projekt Prantsusmaal) püüavad saavutada olukorda, kus reaktsioon toodab rohkem energiat kui selle käivitamiseks kulub.
Etümoloogia
Liitsõna: tuum (aatomituum) + süntees (kokkuliitmine, kreeka keelest synthesis 'kokkuseadmine')
Kasutusnäited
Päikese energia allikaks on tuumasüntees, mille käigus vesiniku aatomituumad liituvad heeliumiks.
Teadlased püüavad luua tuumasünteesi reaktorit, mis võiks anda inimkonnale peaaegu lõputu puhta energia allika.
Tuumasüntees nõuab palju kõrgemaid temperatuure kui tuumalõhustumine ja seetõttu on seda raskem kontrollida.