uisutamine
Uisutamine on jääl uiskudega libisemine, mis on nii sportlik tegevus kui ka meelelahutus ja liikumisviis. Tuntuimad vormid on kiiruisutamine, iluuisutamine ja jäähoki.
Uisutamine on liikumisviis ja sportlik tegevus, kus inimene libiseb jääl spetsiaalsete jalatsitega, mille all on metall- või terastera (uisud). Uisutamine võib olla nii vaba aja veetmise viis külmunud järvedel ja uisuväljadel kui ka professionaalne sport. Uisutamisega tegeletakse tavaliselt talveperioodil, kui veekogud on külmunud või kunstliku jääga uisuväljakutel üle aasta. Uisutamine arendab tasakaalu, koordinatsiooni ja jalgade lihastööd ning on populaarne nii laste kui täiskasvanute seas. Spordimaailmas eristatakse mitmeid uisutamise liike. Kiiruisutamine on võistlusala, kus mõõdetakse kiirust kindlatel distantsidel ovaalkujulisel rajal. Iluuisutamine ühendab liikumise jääl muusika ja kunstiliste elementidega, hõlmates üksikuisutamist, paaruisutamist ja jäätantsu. Jäähoki on kontaktne meeskonnasport, kus uisutamine on oluline liikumisoskus. Lisaks neile on populaarsed ka shorttrack (lühiraja kiiruisutamine) ja hobijääle minek uiskudega lihtsalt lõbuks või tervise eesmärgil. Eestis on uisutamisel pikad traditsioonid, eriti kiiruisutamises on Eesti sportlased saavutanud rahvusvahelisel tasandil edu. Talviti avatakse mitmetes linnades avalikud uisuväljad ja spordihallidesse rajatakse kunstjää. Uisutamine kuulub paljudes koolides ka kehalise kasvatuse õppekavasse talvekuudel.
Etümoloogia
Sõna «uisutamine» tuleneb nimisõnast «uisk» (jääl libisemise vahend), mis pärineb baltisaksa keelest (Eise, Eisen).
Kasutusnäited
Talvel käime kogu perega järvel uisutamas.
Uisutamine arendab suurepäraselt tasakaalutunnet ja jalalihaseid.
Lapsed õpivad koolis kehalise kasvatuse tunnis uisutamist.