uuslavastus
Uuslavastus on teatriteoses või ooperis varem lavastatud näidendi või teose uus, värske tõlgendus, mille loob uus lavastaja või lavastatakse uute kunstiliste vahenditega.
Uuslavastus on teatris, ooperis või muusikateatris kasutatav termin, mis tähistab olemasoleva näidendi, ooperi või muu teatriteose uut lavastust. See tähendab, et sama teksti või libretot lavastatakse uuesti, sageli uue lavastaja, kujundaja ja võimalik et ka uute näitlejatega, luues sellele uue kunstilise tõlgenduse. Uuslavastus erineb taaslavastusest, kus püütakse taastada varasema lavastuse kuju ja kontseptsioon. Uuslavastus toob teosele hoopis uue lähenemise, uue visuaalse lahenduse ja sageli ka tänapäevasema tõlgenduse. Teatrites tehakse uuslavastusi nii klassikaliste teoste kui ka varasemate edukatele lavastustele uue hingamise andmiseks. Näiteks kui teatris on 20 aastat tagasi lavastatud Tammsaare «Tõde ja õigus», võib uus lavastaja luua sellest oma nägemuse ehk uuslavastuse. Uuslavastused on teatrite repertuaari uuendamise ja värskendamise oluline osa, võimaldades klassikalistele teostele anda kaasaegset kõlapinda.
Etümoloogia
Liitsõna: uus + lavastus
Kasutusnäited
Vanemuise teater tõi lavale Shakespeare'i «Hamletist» uuslavastuse, kus peaosas astub üles noore põlvkonna näitleja.
Režissöör alustas hooaega Kitzbergi «Libahundi uuslavastusega**, mis tõi klassikalisele teosele täiesti uue tõlgenduse.
Ooperi uuslavastus pälvis kriitikat liiga modernse lähenemise pärast.